Kuidagiviisi seostub see laul minul alati vanaemaga. Küllap seetõttu, et vanaema kunagi oma sünnimaale tagasi ei saanud. Võib-olla mõtles memme omaette ikka sellest, et küllap ma kunagi Venemaale tagasi lähen, lähen kasvõi peale surma... Igatahes seda laulu kuulates seisab vanaema nägu mu silme ees ja pisarad voolavad luba küsimata silmadest.